Head folksonoomia näidet ei pea just kaugelt otsima. Kasvõi siin samas Bloggeris toimib sildistamine täitsa kenasti- igale postitusele saab sildi külge panna ning hiljem vastava sildiga postitusi otsida ühe blogi piires. Lihtne ja loogiline.
Esmalt tundus, et halba näidet leida on suhteliselt võimatu- ei tulnud pähe ühtegi lehte, kus ma märgendamisega hätta oleks jäänud või puudust tundnud, kuid olles kirja pannud hea näite, meenus sellega seoses kohe ka halb. Halb näide ei tulene nüüd sellest, et märgendamine kuidagi halvasti lahendatud oleks vaid pigem minu enda ignorantsusest. Loengu materjalides räägiti ka sildipilvedest ning sellest, et enim kasutatud sildid on seal suuremalt kui teised. Ma olin ennegi näiteks blogides märganud neid samu sildipilvi, kuid asjasse süvenemata polnud mulle ka pähe tulnud põhjus, miks mõned sildid suurema fondiga on kui teised. Mina oma pealiskaudsusega polnud siltide erinevale fondisuurusele üldse tähelepanu pööranud. Kui ma ei oleks seitsmendat loengut lugenud, elaksin praegugi õndsas teadmatuses ja ei oskaks sildipilve efektiivselt kasutada (mitte, et mu maailm selle avastuse tulemusena kuidagi eriliselt paremaks oleks läinud, aga siiski, hea teada).
Huvitav, kas on teisigi, kes pole lihtsalt sildipilve tegeliku olemuse peale tulnud?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment