Vaba tarkvara kasutan ma igapäevaselt juba aastaid. Pikemalt võiks ehk peatuda minu kogemusel Kubuntu kasjutajana.
Esmalt puutusin ma Linuxiga kokku IT Kolledži esimesel semestril. Meil olid nii mõneski arvutiklassis Linuxi masinad ning neid kasutada oli uudne kogemus. Nagu ühele edevale tütarlapsele kohane, siis paelus mind võimalus oma töölauda ja tervet masinat kujundada just täpselt selliseks nagu mulle meeldis. Võrreldes senikasutatud Windowsiga, oli võimalusi meeletult rohkem! Nõnda juhtuski, et 2006 alguses soetatud sülearvuti tuli poest välja ilma operatsioonisüsteemita ja sai kodus peale Kubuntu, mis on truult seal tänaseni püsinud.
Kui esimene tuhin mööda läks ja igapäevaelu algas, siis selgus paraku, et päris kõikidel programmidel, mida koolis nõutakse, ei ole Linuxile ja õppejõule üheaegselt sobivaid alternatiive olemas. Seega järgnevad paar aastat oli mul masinas lisaks sõber Kubuntule ka Windows, mis kasutust leidis haruharva ja sedagi vaid sundolukordades. Perioodil kui mul masinas mõlemad olid, sai minu jaoks selgeks, et esimesel võimalusel tuleb Windows maha installeerida ja oma närvirakkude säilitamiseks ainult Kubuntu kasutajaks jääda. Kui igapäevase kasutamise jaoks rahuldas Kubuntu kõik mu vajadused, oli mu masina jaoks piisavalt kiire ja mugav, siis Windows suutis juba esimese pooleteise aastaga „hapuks minna“ ning sisselogimiseks tuli alati meeletult aega varuda. Mured Windowsiga ja ilus elu Kubuntuga tegid minust aga aina rahulolevama Linuxikasutaja.
Nende aastate jooksul, mil ma Linuxit kasutanud olen, ei ole ma kordagi pidanud vajalikuks vaba tarkvara selles mõttes kasutada, et midagi ise juurde kirjutama oleksin kippunud. Pigem on mind rõõmustanud teiste kirjutatu. Nagu loengumaterjalideski välja toodud, siis tõesti suureks eeliseks on süsteemi vigade kiire parandamine, mis tõesti toimib nagu kellavärk!
Veel üks põhjus, miks Linuxit kasutada, on tema vähene nõudlus riistvarale. 2006 aasta alguses ostetud sülearvuti mul Windows Vistat kindlasti jooksutada ei jõuaks samas kui Kubuntu lippab mis hirmus. Aastake tagasi sai mälu veidi lisatud- nüüd on mul 512MB asemel 1GB mälu, kuid see lisamine sai tehtud seetõttu, et mul tekkis selleks võimalus, mitte seetõttu, et masin kuidagi aeglaseks oleks kippunud jääma. Kardan, et see „ainult“ 512MB mälu oli ka üheks põhjuseks, miks omal ajal Windows hästi töötada ei tahtnud.
Tavakasutajale tahaks aga rahustuseks öelda, et Linux ei ole kuri koll ja temaga saab tõesti igaüks hakkama. Kui juba praegu on oi-kui-palju vanema generatsiooni inimesi (pean ikka silmas vanaemasid-vanaisasid), kes edukalt Estobuntut näiteks kasutavad ja hakkama saavad, siis miks ei peaks teisedki toime tulema?
Lõpetuseks tahaksin hoopis veidi teemast kõrvale kalduda rääkides vabas tarkvarast (as free beer) ja üldse kurjustada nende kitsarinnaliste inimestega, kes arvavad, et Windows ongi ainuvõimalik operatsioonisüsteem arvutile. Sõites ise ringi 1,5 miljonit maksvate autodega ei jätku neil samas raha, et siis see hea ja äge Windows omale legaalselt osta ning tõmbavad selle lihtsalt kusagilt alla...või arvavad, et Windows ongi tasuta kuna „see tuli ju arvutiga tasuta kaasa“. Oeh, kurjaks teevad sellised! Ja samas mingeid alternatiive nad ka ei tunnista. Ma ei arva, et kõik peaksid nüüd vaba tarkvara, Linuxit kasutama jooksma, eks igaühel on omad eelistused ja põhjused, kuid enne millegi kasuks otsustamist võiks ometi vaevaks võtta ringi vaadata ja alternatiividega tutvuda, mitte klapid peas ainult Windowsiusku kuulutada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment