Kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast

Esmalt tulevad meelde need MSNis automaatselt saadetavad lingid, mis kasutajalt meiliaadressi ja parooli kätte saada üritavad, et siis pahandust tegema hakata. Üks aspekt on see, et inimesed on liiga usaldavad või lihtsalt rumalad ja sisestavad pikemalt mõtlemata igale poole oma paroole, kuid teine tahk asjal on, et nad ei tea ka kõige lihtsamaid samme, mis eksimust pärast parandada aitavad. Päris palju on tulnud MSNi kontaktidele teada anda, et nad on omale pahalase külge saanud ning siis soovitada MSNi parooli vahetada. Paroolivahetus ei ole ju kontimurdev töö ja on sageli efektiivne lahendus, kuid kasutajad ise lihtsalt ei tule selle peale. Sellistest ohtudest rääkimist ei ole kunagi liialt palju ja ehk peaks seda teemat veel ja veel üle kordama.

Ajalehti lugedes hakkas silma artikkel, kus juttu tegelikult nii tüüpilisest olukorrast. Keegi üritab kähku kelmusega rikkaks saada üritades rumalale ostjale müüa olematut asja. Tollest artiklist paraku tuli välja, et müüjal ei olnud hea päev- kuulutust sattus lugema kaine mõistusega inimene ning kaup jäi katki. Kahjuks on ahnus ja asjade kultus see, mis vahel ratsionaalse mõtlemise üle trumpavad ning seetõttu saavadki säärased petuskeemid teoks. Igaüks, kes Interneti teel midagi osta plaanib, peaks end siiski asjade turuväärtusega kurssi viima ja mitte laskma end imeodavatest pakkumistest eksitada.

Kolmas pettus ei ole küll seotud arvutite ja Internetiga, kuid õpetlik siiski- usalda, aga kontrolli! 2009 aasta novembris astus SEB Rapla kontorisse sisse end inkassaatorina tutvustav meesterahvas, kes seda mitte ei olnud. Varas lahkus pangast päris kopsaka kolme miljoni krooniga. Kuidas selline olukord pangas juhtuda sai? Kas seal ei peaks olema rangeid turvaprotseduure? Protseduuridest on aga vähe kasu, kui neid piinliku täpsusega ei järgita. Inkassaatorite puhul on ilmselgelt vähe töötõendi ja vormiriietuse esitamisest, teenindaja oleks pidanud põhjalikumalt veenduma rahavedaja korrektses isikus. Tollel korral eksinud pangatöötajal vedas- röövel saadi kätte ja tema pääses kopsaka summa oma taskust maksmisest. Loodetavasti õpetas see intsident aga ka kõiki teisi inimesi reegleid rangemalt järgima.